Kujutage korraks ette olukorda, et olete õhtul diivanil lesides lõõgastumiseks rüübanud klaasikese veini, kuid hommikul valutab teie pea selliselt, nagu oleks seljataga terve öö ohjeldamatud pidutsemist. Tavaliselt tekib tahtmine süüdistada kõrget sulfaatide sisaldust joodud veinis.
Tõenäoliselt on süüdlaseks hoopis tanniinid.
Tanniinid on teatud tüüpi polüfenoolid, mis leiavad oma tee veini läbi marja seemnete, kestade või varte. Veinivalmistamise tehnoloogilisest eripärast tingituna leidub tanniine rohkem punastes veinides. Seega oleks kindlasti mõistlik punast veini nautides kogustega mitte liialdada. Tanniinid on küll looduslikud antioksüdandid ning neil on ka mõningaid tervisele kasulikke omadusi, kuid paraku võivad need põhjustada ka peavalu.
Probleeme võib tekitada ka histamiin
Histamiinid on veel üks keemiline ühend, mida leidub mõnes armastatud toidupalas, nagu näiteks laagerdunud juustus või kuivatatud lihas. Tihtipeale on mõnus klaasikese veini kõrvale ka üht-teist näksida ning seega võiks snäkivaagen koosneda asjadest, mis ei ole omakorda halva enesetunde põhjustajaks.
Salakaval suhkur
Suhkur – eriti koos alkoholiga – võib samuti põhjustada peavalu. Suhkrurikast jooki juues võib teie organismis tekkida dehüdratsioon. Selle vältimiseks oleks mõistlik koos magusa veiniga tarbida ka piisavas koguses vett. Kui vee tarbimine ei aita, siis tuleks dessertveinidest loobuda ning nautida pigem kuivemaid jooke.
Tõele au andes suudab enamus inimesi veini nautida täiesti valutult ning hommikuse ahastuse põhjuseid tuleks otsida natuke kaugemalt, sest sulfaadid ei ole enamasti halva enesetunde põhjuseks.